Kuidas mitte külmuda õues
Peaaegu kõik, kes õues külmuvad, ei külmu sellepärast, et riietusid liiga õhukeselt. Nad külmuvad sellepärast, et riietusid liiga soojalt, higistasid liikudes ja jäid siis seisma. Märg kiht naha vastas annab soojust ära mitu korda kiiremini kui kuiv, ja sellest hetkest ei aita ükski jope.
Seega ei ole kihiti riietumine sellest, kui palju selga panna. See on sellest, kui kiiresti saad midagi ära võtta ja uuesti selga panna, kui tempo muutub. Selles juhendis käime läbi kolm kihti, grammid, mida tootekirjeldustes näed, ja neli päris olukorda.
Kolm kihti ja mida igaüks teeb
Baaskiht: niiskuse juhtimine
Alumine kiht ei soojenda. Tema töö on juhtida higi nahalt ära. Seepärast on puuvill siin viga: see imab niiskust ja hoiab seda keha vastas. Vaja on sünteetikat või meriino.
Kataloogis on see M-Tac Delta Level 2 seeria — 100 % polüestrist pluus, 250 g/m², ja sama klassi termopüksid. Aktiivseks liikumiseks sobib kergem M-Tac Sweat-Wicking T-Shirt Gen.II ja külmaks hooajaks M-Tac talvised 3/4 baaskihi püksid Pontetorto® fliisiga. Kogu valiku leiad termilise baaskihi kategooriast.
Keskmine kiht: soojus
Siin hoitakse soojust. Fliis on standard, sest see soojendab ka niiskena ja kuivab kiiresti. Mudelite vahe tuleb grammidest ruutmeetri kohta.
Kerge ots — 180 g/m² polüesterfliis või Polartec® kapuutsiga fliis, 140 GSM: need sobivad liikumiseks, sest ei aja kuumaks. Keskmine — STORMFLEECE jope, 256 g/m². Raske ots — Helikon-Tex Alpha Tactical, 310 g/m², mis on mõeldud külmas seismiseks, mitte jooksmiseks. On ka hübriide, näiteks Helikon-Tex Patriot Mk2 või M-Tac ECWCS Gen.II 3. taseme fliisjope. Otsi fliiside ja dressipluuside kategooriast.
Välimine kiht: tuul ja vesi
Välimine kiht ei soojenda — see kaitseb soojust tuule ja niiskuse eest. Otsus on siin softshelli ja membraani vahel.
Softshell hingab paremini ja sobib liikumiseks kuiva ilmaga: Trooper Mk2 StormStretch® kangaga või Artaxes softshell Teflon® DWR-iga ja 8000 mm vastupidavusega. Membraaniga jope on vajalik päris vihma jaoks: GEN V 3.0 parka Storm|Tex membraaniga või Hoplite nailonist vihmajope, 5000 mm. Soojustatud variandid, nagu Wolfhound Lite või Wolfhound Hoodie Lite 40 g/m² täidise ja Windpackiga, sobivad paigalseisvaks tööks külmas. Vaata jopede ja veekindla riietuse kategooriaid.
Mida tähendavad veesammas ja DWR
Number millimeetrites — 5000 mm, 8000 mm — näitab, millise veesurve kangas läbi laskmata välja kannatab. 5000 mm piisab tavalise vihma jaoks; alates 8000 mm-st algab pikem vihm ja surve rihmade all, kus seljakott kanga vastu keha surub.
DWR on pinnakate, mille tõttu vesi veereb piiskadena maha. See kulub ja seda tuleb uuendada — see on normaalne, mitte praagi tunnus. Kui jope hakkab pinnalt vett „jooma", töötab membraan veel, aga kangas on juba täis imbunud ja lakanud hingamast.
Olukorrad
Paigalseisev valve külmas
Liikumist vähe, higi peaaegu ei ole — võib valida paksema. Baaskiht 250 g/m², raske fliis umbes 310 g/m² ja soojustatud jope. Siin töötab isolatsioon, mitte hingavus.
Õppused liikumisega
Kõige raskem juhtum: vaheldumisi kuum ja külm. Vali kerge baaskiht, keskmine fliis (180–256 g/m²) ja softshell, mille saad kiiresti lahti teha. Reegel on lihtne — mine välja veidi külmetades. Kümne minuti liikumise järel on paras.
Märg sügis
Temperatuur nulli ümber, aga kõik on niiske. Sünteetiline baaskiht, fliis ja membraan vähemalt 5000 mm. Softshell siin ei aita — see saab märjaks.
Matk seljakotiga
Seljakott surub selja vastu, seega higistab selg kõige rohkem, ja rihmad hõõruvad DWR-katet. Vali kergem keskmine kiht, kui tundub vajalik, ja väldi paksu jopet rihmade all — parem peatuda ja see pausil selga panna.
Jäsemed: kust soojus esimesena kaob
Keha võib olla õigesti riides, aga kui sõrmed ja kõrvad külmetavad, ei ole muul enam tähtsust. Kolm kohta, mida tasub eraldi katta:
- Jalad. Sokk on tähtsam kui saabas. Märg puuvillane sokk külmas on lühim tee külmakahjustuseni. Vaata sokkide kategooriat.
- Käed. Paksud kindad, milles sa midagi teha ei saa, võetakse ära — ja siis nad ei soojenda. Vali sellised, milles sa töötad: kindad.
- Pea ja kael. Õhuke müts kiivri all või balaklaava katab selle, milleni jope ei ulatu — otsaesise, põsed, kaela: peakatted ja balaklaavad.
Sagedased vead
- Puuvill naha vastas. Imab higi, hoiab seda keha vastas ja kuivab tunde.
- Üks paks kiht kolme asemel. Seda ei saa reguleerida — ainult selga panna või ära võtta.
- Välja minnakse soojalt riides. Kümne minuti pärast oled märg ja peatudes külm.
- Membraan igaks juhuks. Kuiva ilmaga hoiab see niiskust sees; siis on softshell parem.
- Jäsemed ununevad. Kolm õiget kihti ja külmad käed tähendavad ikkagi, et sul on külm.
Korduma kippuvad küsimused
Mitu grammi fliisi valida?
Liikumiseks 140–180 g/m², üldiseks kasutuseks umbes 250 g/m², külmas seismiseks 300 g/m² ja rohkem. Raskem fliis ei ole parem — see on lihtsalt mõeldud väiksemale tempole.
Softshell või membraan?
Softshell — liikumiseks ja tuule vastu, sest hingab paremini. Membraan — vihma jaoks. Kui valid ühe jope kõigeks, on membraan turvalisem, aga liikudes higistad selles kiiremini.
Kas meriino on sünteetika ees lisatasu väärt?
Meriino haiseb mitme päeva järel vähem ja soojendab niiskena, aga kuivab aeglasemalt ja kulub kiiremini. Ühe päeva jooksul vahet peaaegu ei märka; mitme ööpäeva jooksul ilma pesemata — märkad.
Kas fliisi võib kanda otse naha peal?
Võib, aga fliis ei juhi niiskust nii nagu baaskiht. Higi jääb naha ja fliisi vahele ning peatudes jahutab. Õhuke baaskiht maksab vähe ja muudab kogu süsteemi.
Millest alustada
Alusta baaskihist — see on kõige odavam ja annab suurima vahe. Seejärel lisa fliis oma tempo järgi ja vali välimine kiht ilma, mitte hooaja järgi. Vaata termilist baaskihti, fliise ja jopesid ning kui sa ei ole grammides kindel, kirjuta meile ja ütle, kus ja kui palju sa liigud.